kell varsti 15, aga hommikune tablett veel neelamata.
mida ma olen teinud, kuidas veetnud-viitnud aega k. kuuest siiani?
Raisanud.
käegakatsutav tulem ainulr 2 peotäit valgeid villaseid karvu pärast kasuka sakutamist, kui avastasin oma 48-kilose koerarõõmu kõigi 4 jalaga söögilaual võid nooseldamast.
ega mul võist kahju ole, aga jalgupidi meil söögiplate peal ei käida ja asi mutt. mingid kombed peavad kehtima (?)
äsja kirjeldet seik ei ole siiski kõigutanud minu veendumust, et koerad on etemad kui inimesed kasvõi ainult seetõttu, et nad ei räägi lollusi, neil pole isekat-ahnet riigiaparaati, reklaamikampaaniaid ja sopakaid.
- aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
ausalt.
igal hommikul on peatäis mõlke (loe: mõttemõlgutusi 
, et kohe kukux virt-sotsialiseeruma, filosofeerima, uite jagama, … mida iganes.
niipea, kui satun kuulma ER uudiseid , kaovad vaimuvälgatused kuratteab kuhu. veel hullemax muut’ asi siis, kui ajakirjanduse yllitistga kasvõi servapidi põkkuda. juhe jooxeb kokku. ime siis, et enamus kommentaare on justkui … suvaliselt 1 aeg-kohas kogemata kombel trehvanud aabete kaaped.
